Sama kehtib ka ettevõtete puhul. Esmamulje, mis kliendil, partneril või isegi tulevasel töötajal tekib on väga määrav sinu firmaga koostöö tegemisel. Ma ei väida, et ettevõte peaks olema ülimalt glamuurne ja kallilt sisustatud, vaid lihtsalt korrektne ja stiililt selline, mis iseloomustab selles firmas töötavaid inimesi.

Minu kolleeg David Rees tõi oma isiklikust kogemusest hea näite. Kui ta oli astunud sisse MTV Europe peauksest siis tabas teda täiesti teine maailm, mängis suhteliselt vali muusika, ümbrus oli stiilselt lohakas ja värviküllane, leti taga istus erkroosa pea ja ninarõngaga tüdruk, kes kõnetas teda kui oma parimat sõpra. Kui David oli selgitanud, et tuli kohtuma firma juhtkonnaga siis tüdruk suunas ta täispuhutavale kummist diivanile istuma ja palus oodata. David ütles, et tundis ennast seal täiesti pingevabalt ja nautis iga hetke.

Siit saab järeldada, et õhkkonna firmas loovad kolm peamist tegurit:

• firma tegevusala
• firma strateegia
• inimesed

Kui panga saali astudes ootaks sind ees samasugune õhkkond nagu MTV näites kirjeldatud, siis ma ei ole kindel kas see pank ärataks sinus usaldusväärsust. Tegevusalast olulisem on siiski strateegia, see võib olla puhtalt firma juhtkonna otsustada, millise teeninduskultuuri ja stiili nad oma firmas rakendavad, kuid kõige olulisemaks teguriks pean siiski inimesi, kes firmas töötavad. Kui firma strateegia näeb ette täiesti vastupidist käitumist ja stiili kui sealsetele inimestele loomuomane siis tulemuseks tuleb pahamaitseline kompott.

Üheks võimaluseks firma õhkkonna kujundamisel on uurida oma klientide, partnerite ja töötajate väärtushinnanguid ning läbi selle kujundada nendele sidusrühmadele kõige meelepärasem õhkkond. Õhkkonna kujundus ei kujuta endast ainult seinade värvimist, vaid kogu ruumi sisekujundust, kuuldavaid helisid, tuntavaid lõhnu, inimeste välimust ja lõppkokkuvõttes inimeste käitumist.

Oma kogemusest võin tuua teise näite. Aastaid tagasi, kui astusin sisse firma uksest kuhu pakuti mulle tööd, siis minu esimene mõte sellest firmast oli „haigla”. Põrand, mööbel ja lagi olid valged, ruumis valitses absoluutne vaikus, ei mingit taustamuusikat ega muid kõrvalisi helisid peale arvutite surina ja klaviatuuride klõbina. Teine mõte oli, et sellises õhkkonnas mina ei suudaks töötada. Hiljem neid inimesi tundma õppides mõistsin, et inimesed olid palju vabameelsemad ja lõbusad, kuid juhtkonna poolt loodud raamistik sundis neid tundma ebamugavalt, mille kaudu oli piiratud ka nende võime 100%-liselt panustada firma edusse.

Sellepärast ei saagi firmas õhkkonda luua ainult ühe tegurina neist kolmest ülevalpool nimetatud teguritest ja ilma uurimata sidusisikutelt, mida nemad väärtustavad ja millises õhkkonnas meeldiks neile töötada.

Küsige juba täna oma töötajate käest, mida nad tundsid sellesse firmasse esimest korda tulles.

Andro Kullerkupp