Oma kasuks pööramise all mõtlen seda, et üldine majandusolukord sunnib ettevõtjaid ja juhte teadlikumalt, süsteemsemalt ja tõhusamalt juhtima, mis hetkel võib tunduda ebamugav, kuid kahtlemata vajalik ellujäämiseks lähitulevikuks ja edu saavutamiseks pikas perspektiivis. Olukord soodustab ka kriisijuhtimist ja kiirete otsuste langetamist. See on paratamatu ja vajalik, kuid siin tuleks kindlasti endale aru anda, et täna tehtud otsused avaldavad pikaajalist mõju. Ebasobivate kivide kättesaamine müürist viib sageli müüri lammutamiseni tulevikus. Seega pikaajalisest plaanist ja eesmärkidest lähtuvad otsused on eeldus järjepidevaks arenguks.

Kindel eelis on ettevõtjatel ja juhtidel, kes on oma ettevõttele koostanud pikaajalise strateegilise plaani. Sel juhul on lihtsam hinnata kas tänased otsused toetavad pikaajalisi eesmärke ja tegevusstrateegiaid. Kellel plaanid puuduvad võivad kergesti kaotada identiteedi ja kriisis tehtud otsused võivad käivitada lumepalli efekti, millest väljatulemiseks kulub palju energiat ja raha.

Kuum teema on hetkel ametikohtade koondamine. Kui vaadata lühiajaliselt, siis on see igati loogiline ja vajalik samm, kuid pikas perspektiivis võib see olla kulukam kui muud valikud. Teades oma personalivajadust plaanide elluviimisel järgneva paari aasta jooksul võib ilmneda olukord, kus on enamus olemas olev personal vajalik säilitada ja seda ka juhul kui tehakse investeeringuid tehnoloogiasse. Tean ettevõtteid kus on personaliga saavutatud kokkulepe üleüldiseks lühiajaliseks palga vähendamiseks vältimaks koondamist. Kui koondamine on vältimatu siis on vajalik tagada vähemalt võtmekompetentside säilimine organisatsioonis ja seda taas pikemaajalisest perspektiivist lähtuvalt.

Kulude vähendamisel on alati ees piir, kuid tulude suurendamisel see puudub. Meie klientide hulgas on ettevõtteid, kes kasutavad tekkinud olukorda ära ja just nüüd on asunud investeerima ekspordi tõhustamisse, standardiseerimisse ja tehnoloogiasse (üks eeldab teist), et olla eelisolukorras juba aasta või paari pärast. Kui leida investoreid, kes usuvad ettevõtte tulevikku, on võimalik lisaks põhivarainvesteeringutele saavutada ka kokkulepe käibevahendite lisamiseks.

Üleüldine majanduskliima sunnib asjadele vaatama ikka negatiivsest aspektist. Kas klaas on pooltühi või pooltäis – see on fundamentaalne hoiakute küsimus hetkel. Ettevõtjad otsivad valdavalt lahendust probleemile, mitte võimalust arenduseks. Kui investorite (sh pangad) juurde minna probleemi leevendamiseks, siis on finantseerimise šansid palju madalamad kui läbimõeldud ja põhjendatud arenguplaaniga, mille üheks osaks võib olla lühiajaline käibevahendite võimendamine.

Laenuandmine pankade ja investeerimine investorite poolt ei ole tegelikkuses kuskile kadunud. Laenamine on pankade üks teenustest ja ka nemad peavad oma teenuseid müüma, et jätkuvalt tegutseda. Samuti investorid otsivad jätkuvalt huvitavaid ja suure potentsiaaliga projekte. Investorid on vägagi teadlikud õigest ajastusest ja kindlasti on parim ajastus investeerimiseks majandustsükli madalseisus. Palju riskantsem on investeerida majanduse kõrghetkedel. Seega võimalused on olemas, kuid need on vaja vaid üles korjata. Selle mündi teine pool on aga kapitali hind. Laenuintressid või investorite riskitasud on arvestatavalt kasvanud võrreldes aasta tagusega, kuid siin on vajalik taas kalkuleerida kapitali hinna ja potentsiaalselt saamata jääva tulu suhet juhul kui arendusse investeerimata jätta.

Tean, et paljud tahaksid mulle vastu vaielda ja tunnistan, et alati on erandeid kus üldistada ei saa. Aga ka kõige suuremas kriisis peaks kuklas tiksuma pikaajalise edu saavutamine, mitte lihtsalt ellujäämine. Üks on selge, siseturule keskendunud ettevõtted on täna suuremates raskustes kui eksportijad ja eksportijad näitavad ikka jätkuvat kasvu vaatamata kogu maailma majanduslangusele. Siit saab järeldada, et pikaajalises plaanis peaks olema põhifookus välisturgudel, mis omakorda tõestab, et ajastus on hea kui mitte kriitiline, investeeringute tegemiseks tehnoloogiasse, süsteemidesse, kvaliteeti, tarnekindlusesse, turundusse ja oskusteabesse. Jällegi saaks vastu vaielda, et mitte ainult Eesti ettevõtjad ei ole sellele järeldusele tulnud, kuid väidan, et Eesti ettevõtte eduks piisab marginaalsest turuosast välisturgudel – vähemalt esialgu.

Üks meie kultuuriruumis harjumatum võimalus on ka klastrite ehk koostöövõrgustike loomine olulisema turujõu saavutamiseks välisturgudel. 2005 aastal Viadrina Ülikooli magistrikursusel Saksamaal rõhutati lähituleviku Ida-Euroopa organisatsiooni edumudelit, milleks oli klaster. Lääne-Euroopas, USA-s ja Aasias ei ole see enam midagi uut (Michael Porter „The Competitive Advantage of Nations“ 1990), kuid Ida-Euroopas võib sellest kujuneda oluline edufaktor. Klastrite loomine aitab olulisel määral ressursside kasutamist, investeeringuid ja riske optimeerida. Klastritena on parem ligipääs ka laenu- ja riskikapitalile. Samuti toetavad klastrite loomist ka Euroopa Liidu Struktuurfondid EAS-i vahendusel http://www.eas.ee/?id=4280.

Edu ei ole enam tegevuse paratamatu kaasnähtus kus võis tekkida illusioon, et majandusjumal Merkurius on sind erilise tähelepanu alla võtnud. Kokkuvõttes on minu sõnum see, et kui vähegi võimalik siis peaks tegelema pikaajalises perspektiivis jätkuvalt arendustegevusega, mitte niivõrd ellujäämisega.

Andro Kullerkupp
Vertex Consulting
Eesti Konsultantide Assotsiatsioon

Tallinnas
17.11.2008