Eestis seevastu aga kaasatakse konsultandid pigem ühekordseteks tehniliste või formaalsete ülesannete täitmiseks. Muudel juhtudel kiputakse aga palkama põhikohaga spetsialiste ja peale ülesande täitmist muutuvad mõlemad osapooled rahulolematuks. Spetsialisti jaoks puudub piisav väljakutse ja tööandjal pole uusi väljakutseid või rakendust pakkuda. Järgnevad kulukad koondamised ja pahatihti ka suhete halvenemine.

Aga miks mitte palgata tähtajaliste ülesannete täitmiseks konsultante? Lisaks asjatundja palkamisele kaasneb selle tehinguga ka lisaväärtus, sest tavaliselt on konsultantidel oma väljakujunenud meeskond. Palgates konsultandi saate sisuliselt kogu meeskonna. Konsultanti ei pea võtma palgale, vaid sõlmite ettevõtetevahelise teenuslepingu. Sellest lepingust tulenevalt rakendab konsultant kõiki legaalseid vahendeid lepingu täitmiseks. Ta ei käi tööandjalt palgatõusu küsimas ega nõua lisatööjõu värbamist. Kui konsultant talle püstitatud ülesannetega toime ei tule on lepingu lõpetamine muretu ja ilma kuludeta.

Mõned uuenduslikuma mõtlemisega ettevõtjad on ka juba Eestis hakanud sellist mudelit kasutama.  Tean ühte tuntud tehnoloogia firmat, kes palkas juhtimiskonsultandi kolme aastase lepinguga ettevõtet juhtima ja uusi arendusprojekte käivitama. Omanik ise keskendub oma uue ettevõtte käivitamisele. Samuti on ka meil Vertexis läbirääkimised paari ettevõtjaga kõnealuse teenuse osutamiseks. Üks konsultant võib sellisel viisil töötada kuni kolmes ettevõttes korraga. See on võimalik seetõttu, et konsultandi tugimeeskond aitab vähendada vastutava konsultandi tehnilise töö koormust.

Omanikud ei pea alati oma ettevõtet ise juhtima või kõiges ekspert olema. Palgake konsultant kes võtab teilt osaliselt või täielikult juhtimise üle ja annab selle teile hiljem tagasi või juba täiskohaga järglasele edasi.