Juhtimisarvestuse kavandamisele saab läheneda kahte pidi, kas võtmenäitajatest andmeteni või andmetest võtmenäitajateni. Minu soovitus on esmalt paika panna mis on need võtmenäitajad mille järgi saab hinnata ettevõtte tegevuse edukust ja alles seejärel leida võimalusi andmete hankimiseks planeeritud näitajate saavutamiseks.

Kõige kindlam viis on oma meeskonnaga kaardistada CSF>KRI>KPI tegurid. CSF ehk kriitilised edutegurid on need mis loovad teie firmas konkurentsieelise võrreldes teistega. Nende teadasaamiseks soovitan läbi viia ka vestluseid klientidega (mitte ankeetküsitlusi). Üsna sageli on nende vestluste läbiviimiseks kaasatud Vertexi erapooletuid konsultante, kes metoodiliselt ja vastajatele anonüümsust tagades objektiivset tagasisidet hangivad.

KRI ehk kriitilised tulemusnäitajad aitavad mõõta edutegurite saavutamiseks vajalikke tulemusi. Need näitajad pannakse üldjuhul paika erinevate valdkondade eest vastutajate poolt. Siinkohal on vaja tagada, et vastutajad mõistaksid mis on ettevõtte strateegilised eesmärgid ja milliseid edutegureid tuleb tagada.

KPI ehk kriitilised tegevusnäitajad aitavad määratleda milliseid konkreetseid tegevusi on vaja ellu viia, et saavutada soovitud tulemused. Tegevusnäitajad pannakse üldjuhul paika meeskondades ja täpsustatakse personaalselt tulemusvestlustega. Ettevõtte motivatsioonisüsteem võiks olla seotud eelkõige tegevusnäitajatega, sest need on tegurid mida töötaja otseselt oma tegevusega mõjutada saab. Kui ettevõttes soovitakse motiveerida ka meeskonnatööd siis võib motivatsiooniteguritele lisada ka tulemusnäitajaid mis saavutatakse erinevate inimeste koostöös.

Nii nagu ka autoga, on väga keeruline sõita ilma näidikute paneelita, nii võiks luua ka ettevõttes erinevatele vastutajatele oma juhtpaneeli, kuhu on koondatud just tema vastutusalas olevate tulemus- ja tegevusnäitajate ülevaade.

Uuri täpsemalt: juhtimisarvestus@vertex.ee